Tuesday, December 4, 2012

Rapla vallas on teehooldusega mingi fail

Räägivad, et hanke vähempakkumisega võitnud firma (kelle nime ma juriidiliste tagajärgede kartuses ei nimeta) ei pidavat teid hooldama.

Mis siis tegelikult selle hankega juhtus.

On võimalik, et hankel oli mingi eelmäng- keegi pakkujatest blokkis normaalse hanke rahanduse vakos (rahhanttuse vaidlustuskomisjon) kinni ja vallal polnud muud varianti kui teha kiirelt hästi kirvemeetodil uus madalaima pakkumise hange. Mis on kurb, on see, et sellist argumenti nagu "meil oli kindlalt tulemust vaja ja me hindasime vaidlustusriski majanduslikult soodsama pakkumise hankes liiga kõrgelt" argument enamuse kisakoori osakonna peal ei toimi.

Ignoreerime selle stsenaariumi puhul ka vako pässide võimaliku moraalse vastutuse küsimust kohaliku võimu teostamise võimekuse arendamisel.

Igastahes tegid nad siis vallas madalaima pakkumise hanke. Mis on siin nüüd siis oluline nüanss.

Nimelt- madalaima pakkumise hange on oluliselt vaidlustamatum võrreldes majanduslikult soodsaima pakkumismenetlusega. Kui on majanduslikult soodsaima pakkumismenetlus ja mingi suurkorp solvub ja hanke vakos kinni blokib on vallal MKM/MNT füüsikaseadustest tuleneva paratamatusega Kose Aruvalla case olemas- lund sajab, hange on vakos kinni, keegi reaalselt teid ei hoolda ja üks pakkujatest teeb lihtsalt mõnuga lumanit ning irvitab.

(vabandust eelneva märkuse pärast, hanke vaidlustanud pakkuja kaitseb vakos oma seaduslikke õigusi)

Vald valis loomulikult lollikindla tee ja tegi madalaima pakkumise peale. Kui vallal on leping mida pakkuja ei täida, on süüdi pakkuja, kui pole üldse lepingut, on rahva silmis süüdi vald. Vihatagu siis pakkujat.

Nüüd läheb asi veelgi huvitavamaks- telfis ja igal pool mujal rahvas röögib et miks kohalikke ei kaasatud, hange mängiti mingitele suurkorpidele kätte. Tegelt oli hankes pakkujatele väga madal käibenõue (mingi 12 tuhhi vist). Rh mastaabis on see ikka väga vähe, seega mingi osa kohalikke tegijaid oleks kindlasti saanud pakkuda kasvõi ühispakkumusega. Võib olla ka pakkusid.

Fakt on see, et suurkorp sõitis ikka hankest hinnaga üle. Puhtjuriidiliselt, sõltuvalt lepingu tekstist (mis tundub hetkel olevat a ja o ja mida ma näinud ei ole) on võimalik, et vallal puudub võimalus lepingu alusel midagi detailset nõuda, küll aga tuleks sellisel juhul üritada leiutada. Mida nad ka teevad.

Millest enamus telfereid aru ei saa on see, et igasugune jur konstruktsioon võtab aega, aga lumi taevas ei küsi, millal oleks sobiv aeg sadada ja millal mitte.

Minu nägemuses on vald ohver.

Samas üks variant- ei ole ju keelatud teha sama hanget uuesti teistel tingimustel ja öelda, et "me maksame siis topelt" ja keelduda maksmast esimese hanke võitjale, kuna "midagi pole tehtud"... näiteks... või öeda, et kui te leiate, et ei pea koristama, siis ärge koristage- hankeleping jääb küll kehtivana õhku tiksuma, aga kuna reaalselt töid pole tehtud, ei pea ka maksma. Nii kaugele ei ole isegi EV veel arenenud, et riigihangetes mitte millegi eest maksma peab. Kuigi rong liigub vääramatu kiirusega selles suunas.

PS ma ei ole kindel, kas see skeem töötaks. Hanke 1 võitja tuleks nagunii uude hankesse ja hakkaks uuesti lumanit tegema (vabandust, oma seaduslikke õigusi kaitsma, palun ärge pange mind vangi).

No comments:

Post a Comment