Majanduse arendamise SA juhatuse kandidatuur

olla laekunud 11 kandidaati- seega on vabariigis 11 hullu, kes tuleks kohe luku taha panna

Pühad ilma lisakilodeta - on see võimalik?

Selline popp uudis ringleb tavaliselt aastavahetustel ringi.

Vastan kohe ära- ei ole võimalik.

Enne kui keegi kobisema hakkab, siis minu treeningreziim on 5-6 trenni nädalas, vedelikutarbimise/vedelikukaotuse/s.o kaalukaotuse ekvivalendilt 1.4 -2.0 kg, (rekord 2.7).

Eesti asub külmas kliimas. Esimene aksioom.

Igal inimesel on oma piirmäär, mille võrra ta keha kogub lisareserve külma lisandudes. Teine aksioom.

Järeldus- mida külmem on talv, seda rohkem inimesed kehakaalus juurde võtavad.

Olen oma enda kehakaalu kõikumist jälginud ja võin järeldada ligikaudu seda.

Võrdse koguse toidu tarbimise juures võtab minu keha juurde ca 1 kg kehakaalu iga 6 C kraadi külma lisandumise kohta. Seega, kui mu kehakaal 30 C sooja juures on 71 kg, siis -12 kraadi juures on mu kehakaal 78 kg. (lisandunud -48 kraadi/6 = 7 kg) "Ligikaudu".

Alati on võimalik ennast räigelt näljutada, aga see on ohtlik- näljutada soojal ajal võib, sest sel juhul tagajärjed praktiliselt puuduvad. Külmal ajal räige näljutamise tulemusena saab vaid kiire energiakaotuse + personaalsed füsioloogilised rõvedused, mis on inimeseti erinevad + suvalise vitamiinimpuuduse. Minul näiteks hakkavad esimese asjana labakäed räigelt külmetama. Räige näljutamine tõmbab organismi rõvedasse miinusesse ja sellega kaasneb räige kerge vastuvõtlikus kõigile viirustele ja bakteritele, mida me "külmetushaiguse" nime all tunneme.

Jõudsin sellisele järeldusele. Kuna minu toitumine suvega võrreldes ei ole praktiliselt muutunud ja sama võib sisuliselt öelda ka vedeliku tarbimise kohta, siis on 2 asja mis võivad lisanduda- rasv ja vedelik. Kuna ma rasva ja suhkrut tarbin sooja ajaga võrdselt ja vedelikku ka, aga vedeliku filtreering vaatluste tulemusena on madalseisus, siis võib järeldada, et talviti keha "arhiveerib" rasva ja vedelikku. Seega- keha kogub rasva ja vedeliku reserve (olgu need siis suvaline Aura vesi või lihtlabane kohvi suures koguses) meie teadlikust tahtest hoolimata (Spartas või MyFitnessis käimise kordade arvust hoolimata).

Loo moraal- talvel ei ole mõtet meeleheitlikult trenni teha. Tuleb säilitada üldist "fooni" ja ilmade soojenedes trenne intensiivistada. Ainus mida teha iga päev on kõhulihased.

Connecticuti koolitulistamine

Kurb. Kurb sündmus. Eriti seetõttu, et ma arvan, et ma olen NRA vaadete pooldaja, kuigi mul ei ole relva, relvaluba ega ei kavatse ka seda kunagi teha/omandada ilma üligigamegamõjuva põhjuseta.

Miks? sest ma olen väga õnnetusealtis inimene ja seetõttu mingi tobe vääratus võib põhjustada õnnetuse. Parem olla ise õnnetuse ohver kui õnnetuse põhjustaja.

Connecticutist ja koolitulistamistest üldisemalt.

Kui jätta välja norra shooter, kes oli lihtsalt hullumeelne, on mulle jäänud mulje, et koolitulistamiste läbiviijad on tegelikult suuremal või vähemal määral sotsiaalselt erinevas vormis isoleeritud inimesed. Virginias ülikoolis oli "vaene", Soomes oli "üksik", Columbines "tõrjutud" jne. Üksindus, tõrjutus, vaesus, isolatsioon, meeleheide ja lootusetuse tunde tekkimine tunduvad olevat läbivad korduvad põhjused selliste tegude toimepanekuks.

 Mingit väga ühtset põhjust kindlasti ei ole. Kui vaadata, siis ega karmimad relvaseadused või ühiskondlik generaalne ühiskonnakorraldus ei ole kuidagi takistavaks teguriks koolitulistamiste toimumisele. Geograafiliselt on seda toimunud USA-s, Saksamaal, Soomes, Norras tõenäoliselt on mingi mass killing suht tavaline ka enamuses islamimaailmas (regioonid ja riigid puhtalt mälu järgi, islam oletuslik, aga seal tavaliselt valitakse tulirelva asemel suicide bombing).

Relv ja selle hankimise võimalikkus konkreetses riigis konkreetse isiku poolt on täiesti teisejärgulised küsimused. Küsimus on selles, et miks selline olukord tekib, et mõni inimene teadlikult sellise toimumise - käitumisviisi valib.

On ilmsed näitajad, mis kõigil juhtudel on tõenäoliselt suuremal või vähemal määral ühised. Aga me ei taha nendest rääkida, sest see võib viia järelduseni, et me (ellujääjad, ellujäänud) oleme midagi teinud valesti. Võib olla ei ole me olnud piisavalt sõbralikud, võib olla ei ole me olnud piisavalt viisakad, võib olla ei ole me osanud arvestada teise inimesega. Võib olla ja tõenäoliselt on üks süüdlane ka meedia, kes tekitab kummalise poolmärtri oreooli ka mõrvarite isikute kohale. Neist tehakse dokke, analüüse, suured uudistesaated lahkavad, analüüsivad, võtavad kokku, näitavad võimalikult suures plaanis mõrvapaikade detaile jne.

Iga kord kui midagi sellist juhtub, on alati tunne, et "see kord on küll viimane". Tegelikult on see kahjuks "kuni järgmise korrani".

Oluline on tegelikult veel üks veidi eestikeskne probleem. Kas sellise asja toimumine on võimalik ka Eestis?

Küsimus ei ole mitte kas, vaid "millal?" ja "kus?".

Kui seda vaid teaks.

Senikaua oleks minul kõigile praegustele lapsevanematele soovitus. Ärge mitte õpetage oma lastele ainult seda, et relvadega ei tohi mängida ja teise inimese pihta ei tohi sihtida, vaid õpetage neile seda, et oma koolikaaslast, ülikoolikaaslast, trennikaaslast ei tohi kiusata, teda ei tohi mõnitada või alandada. Vaadates praeguste täiskasvanute/lapsevanemate käitumist kipun ma arvama, et nad ei vaevu oma lastele õpetama seda, mida neile endilegi ei õpetatud.

Ühel hetkel võib see päästa teie oma lapse või mõne teise lapsevanema lapse Connecticuti algkooli laste saatusest.

Maruste "rahvavõimu artikkel"

Sisu väga analüüsida ei viitsi, läbi lugesin.

Veider artikkel. Maruste minu arust oli see, kes Riigikohtus mingit sõnavabaduse rida ajas, nüüd aga teatab, et 17 tuhat allkirja mingil hartal on nagu ebaoluline, sest allkirju ei ole võimalik tuvastada.

A mis see üldse annab harta sisu suhtes? Jäi mulje, et pool artiklit koosnes teemast meil on 24 tuhat valimiste häält, teil on 12 autorit ja 17 anonüümset klikki.

Mitte et ma nüüd hartat ise hullult pooldaks või eitaks.

Artiklist jäi mulje, et see oli mingi kohustuslikus korras avaldatud spinn stiilis meil on kõvemad esindusvolitused kui teil.

Sotsminnis ainult tsikid

Taff saabus ministeeriumi, läks aktusele, rahvas tõusis, tsikid plaksutasid. Üritasin teles ka mõnda meest märgata, ei hakand silma.

Samas majas asub ka ärapiinatud prantsuse doktorist volinik, huvitav, et ta selle olukorra suhtes midagi ette ei ole võtnud.

Tegelt on see suht mõttetu probleem muidugi, las tsikid töötavad, meenutab ainult kergelt Yes ministeri seda osa, kus adminni asekantsleriks taheti mingit tibi panna ja see ära jalutas, pärast kõik ministeeriumid olid überpoolt, et "kaasatus", aga pikema arutelu käigus selgus et "kahjuks meie ministeeriumis on sellised spetsiifilised asjad...".

Viimasena sai sõna sotsminn "A meil juba ongi 90 prossa naised".

See nali 80ndatel, ehk üle 20 aasta tagasi.

Finantsministril siiber

Olla meie finantsminister mingilt nõupidamiselt minema jalutanud, et "ah ma ei viitsi enam".

Kõlab veidra ja ülbena, aga kui sektoris töötad ja iga töötegija kohta on 10 kontrollijat ja lolli küsimuse esitajat, siis see "ei viitsi enam" tekib ikka väga kiiresti, seega, veider, aga mõistetav käitumine.

Saaks ma ka nii...

veider uudis

Tööpakkujate Keskföderatsioon on väljastanud veidra uudise- nimelt pidada vajalik olema riigihankeid suuremana teha, et siis saaks riik raha kokku hoida.

Einoh, väga tore uudis ju. Ainult et- miks räägib seda selline organisatsioon, kelle enda tegevus ei tohiks riigihangetest sõltuda. Teiseks- kui on suuremad hanked, on väiksematele pakkujatele raha vähem, turg koondub väiksema hulga suuremate tegijate kätte. Kolmandaks- suuri hankeid on lihtsam blokkida, paned kenasti hankija kahvlisse (vabandust, kaitsed jõuliselt seadustele tuginedes oma õigusi), neljandaks- miks räägib riigi vahendite kokkuhoiust organisatsioon, mille ülesandeks on teoreetiliselt iga hankega riigilt võimalikult palju sulli kätte saada?